Opel Kadett

Kadett lühidalt

Sõjajärgset Kadetti toodeti viies põlvkonnas – alates A-st (1962) kuni E-ni (1984–1991). Kuni C-põlvkonnani oli tegemist tagaveolise autoga, kuid alates D-põlvkonnast (1979) sai sellest esiveoline kompaktauto, sellisena tunneme seda tänaseni. Aastal 1991 vahetas selle Euroopas välja Opel Astra.

Kadetti toodeti erinevate keretüüpidega: luukpära (3- ja 5-ukseline), sedaan, universaal Caravan ja E-põlvkonnas ka kabriolett. Konstruktsioon on lihtne, nii et enamiku töid saab ära teha peaaegu iga mehaanik, kuid tänapäeva suurimaks väljakutseks on kere seisukord ja rooste.

D ja E põlvkond – mis on nende vahel erinevus

D-põlvkond (1979–1984) on esimene esiveoline Kadett. See on C-põlvkonnast ruumikam ja kaasaegsem, kuid tänapäeval kohtab seda harva ja säilinud autod pakuvad enamasti huvi vaid vanasõidukite entusiastidele. D-põlvkonna sportlikum versioon on GTE.

E-põlvkond (1984–1991) eristus voolujoonelise kere poolest ja valiti 1985. aastal Euroopa aasta autoks. See on Eestis kõige arvukamalt säilinud põlvkond: turul leidub enim luukpärasid, sedaane ja universaale Caravan. 1989. aastal tehti Kadett E-le uuendus – muudeti esiosa välimust ja valikusse lisandus rohkem sissepritsemootoreid.

Igapäevasõidukit otsijal tasub valida hiline E-põlvkonna Kadett sissepritsemootoriga, samas kui kollektsionääridele pakuvad enim huvi sportlikud GSi-d, kabrioletid ja heas korras varasemate põlvkondade autod.

Mootorid ja käigukastid

E-põlvkonnas kohtab enim 1.2, 1.3, 1.4, 1.6 ja 1.8 l bensiinimootoreid – varased on karburaatoriga, hilisemad sissepritsega (tähistatud tähega „i“). Diiselmootorid 1.6 D ja 1.7 D on pikaealised, kuid lahjad – enamasti umbes 50–55 hj.

Sportlikul Kadett GSi-l oli 2.0 l mootor: 8-klapiline versioon tootis umbes 115–130 hj ning alates 1988. aastast pakutud 16-klapiline versioon umbes 150 hj. Neid autosid hinnatakse tänapäeval kõige kõrgemalt ja sageli on need ümberehitatud, mistõttu tasub nende originaalsust eraldi kontrollida.

Käigukastid on enamasti 4- või 5-käigulised manuaalid, harvemini 3-käigulised automaadid. Manuaalkastid on lihtsad ja vastupidavad, kuid nii mitme aasta järel teevad need sageli juba häält või lülituvad raskemalt.

Mida kasutatud Kadetti ostmisel kontrollida

Kõige olulisem on rooste. Vaadake hoolikalt üle karbid, rattakoopad, põhi, varuratta nišš, tagaluugi ja uste alumised ääred. Kere remont maksab sageli rohkem kui mehaanilised tööd, mistõttu on autot mõistlik tõstukil üle vaadata.

Karburaatorimootorid on sageli valesti reguleeritud: kontrollige, kas mootor käivitub külmalt kergelt, töötab tühikäigul ühtlaselt ega jõnksuta kiirendamisel. Vaadake üle ka jahutussüsteem, voolikud, elektrisüsteem ja pidurid – aastakümnete möödudes on need sageli väsinud.

Üle 30 aasta vanused autod saab registreerida muinsussõidukitena, kui need vastavad kehtestatud nõuetele, mistõttu originaalkorras Kadetti väärtus viimasel ajal ei lange. Uurige järele, kas autot pole tugevalt ümber ehitatud ja kas originaaldetailid on säilinud.

Varustustasemed

Varustustasemete nimetused erinesid turgude ja aastate lõikes; toome välja Euroopas enim levinud E-põlvkonna varustustasemed.

Kadett E varustustasemete võrdlus

Igapäevaseks kasutamiseks on parim valik hiline GL või GLS sissepritsemootori ja tugeva kerega. GSi tasub osta vaid kollektsiooniautoks, kontrollides eelnevalt hoolikalt selle originaalsust.

Korduma kippuvad küsimused